home

Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus ja suhted

Suhteprobleemid

On ekslik arvata, et heas paarisuhtes probleeme ei ole. Probleemid viitavad sellele, et partneritel on aeg õppida end paremini tundma ja luua omavahel uutmoodi suhe. Seni rahuldanud aspektid ei aita enam kaasa isiklikule ega suhte heaolu arenemisele ning tegemist on n-ö kasvuraskustega.
Paarisuhet võib näha kui seisundit, kus tekkinud probleemidele võib vaadata kui suhte kasvamisele, mitte hääbumisele.

Siiski on vaja tarkust, et tunda ära olukord, kus teadlikud pingutused ei loo võimalust suhte kvaliteeti parandada, vaid toimub teineteise lõhkumine ja hävitamine. Lõputud kannatused viitavad sellele, et mõistlik on kaaluda suhte lõpetamist.

Kaugsuhte katsumused

Kaugsuhe tähendab ajutist või püsivat olukorda, kus partnerid elavad suurema osa ajast üksteisest eemal. See võib olla seotud olukorraga, kus üks elukaaslastest siirdub teise riiki või linna tööle, elama või õppima. Suhe võib aga tekkida ka juba algusest peale eri piirkondades elavate inimeste vahel.

Pole õige öelda, millist tüüpi suhe on õigem või parem. On palju inimesi, kellele kaugsuhe sobib.

Suhte kvaliteeti ei määra niivõrd see, kui kaugel üksteisest geograafiliselt ollakse, vaid see, kuidas suhtes osatakse hoida avatust ja lähedust.


Kooselu ei tähenda automaatselt emotsionaalselt lähedal olemist. Igat laadi suhtes on vajalik mõlema poole panus suhte hoidmisse. Suurem füüsiline vahemaa esitab pisut teistsuguseid väljakutseid. Omavahel on vaja kokku leppida, milliste kanalite vahendusel, kui sageli ja kuidas üksteisest eemal olles suheldakse. Tuleks läbi arutada, kuidas kaugusest on võimalik teineteist toetada ja iseenda ning teineteise vajadusi rahuldada. Mida rohkem üksteise argipäevaelust osa saadakse, seda lihtsam on kaaslaste vahel tugevat sidet hoida. Samuti vajab rohkem läbi rääkimist, kuidas veedetakse aega, kui ollakse koos.

Konfliktid suhtes

Konflikt suhtes võib olla hirmutav ja kutsuda esile kaitsemehhanismid: rünnaku (süüdistamine, ähvardamine, karistamine, kritiseerimine jne) või põgenemise (enesesse sulgumine, naermine, teema vahetamine jne). Kaitsemehhanismide vallandumine takistab partneritel teineteiseni jõudmist ja probleemi tegeliku põhjuse selgitamist.

Tegelikult võib konflikt olla arenguvõimalus, mis otsib väljapääsu. Kui jagad ehedalt ja ausalt oma probleeme ja palud kaaslaselt abi nendest ülesaamiseks, saavad konfliktidest võimalused teile mõlemale.

Üheskoos probleeme lahendades muutub teie suhe tugevamaks ja turvalisemaks. Sul jääb rohkem aega avaldada tänu ja armastust oma kaaslasele, kellega koos oled läbi käinud tulest ja veest. Nii areneb ka sinu ja sinu partneri isiksus tolerantsemaks ja usaldusväärsemaks.


Kui aga juhtub, et sinu partner ei ole valmis lahendama suhtes esilekerkivaid probleeme või süüdistab kõiges ainult sind, siis seda tuleb pidada ohumärgiks. Samuti ei kuulu tervesse lähisuhtesse ebavõrdsus, oma kaaslase kontrollimine, ahistamine, ärakasutamine, ebaausus ja austuse puudumine. Sellisel juhul on tegemist vägivaldse suhtega, mis partnerit kahjustab. Mitte ühelgi inimesel ei ole õigus teist alavääristada ega vägivaldselt kohelda.

Armukadedus

Armukadedusel on palju varjundeid normaalsest patoloogiliseni. Tegemist on kompleksse emotsionaalse seisundiga, kus inimene tajub, et tema jaoks väärtuslikku suhet on oht kaotada kas reaalsele või kujuteldavale rivaalile.

Armukadedus on segu erinevatest emotsioonidest, nagu ärevus, mure, hirm, kurbus, viha, sallimatus, kahetsus, süüdistus, kibestumine, kadedus jms.


Armukadedus on üks peamisi suhtega rahulolematuse allikaid, tuues kaasa konflikte, lahkuminekuid, agressiivsust ja vägivalda. Vähest armukadedust peetakse normaalseks küpse armastuse osaks. Olukorras, kus on tegu reaalse või ohustava truudusetusega, on armukadedus asjakohane. Siiski säilitab küps inimene enda üle kontrolli, olles vajadusel võimeline korrigeerima oma arusaamu ja reaktsioone situatsioonile vastavaks. See tähendab ka aktsepteerimist, et armastatu võib valida kellegi teise. Ka lahkuminekuga on inimene teatud aja möödudes võimeline toime tulema.

Armukadeduse tundmises nähakse ka positiivseid tagajärgi, näiteks suuremat pühendumist suhtele. Samuti tuletab see tunne meelde paarisuhte ja partneri olulisust ning asjaolu, et armsama olemasolu ei peaks võtma iseenesestmõistetavana.

Haiglaslik armukadedus erineb normaalsest intensiivsuse ja irratsionaalsuse poolest. Sellisel puhul tõlgendatakse ebaolulisi märke kui kindlaid tõendeid petmisest. Keeldutakse muutmast oma veendumusi isegi siis, kui ilmneb neile vastukäivat infot ja kiputakse partnerit süüdistama truuduse murdmises mitme inimesega.

Truudusetus paarisuhtes

Tavapäraselt peetakse truudust ja ausust paarisuhte aluseks. Petmist nähakse suure kriisina, mis lööb kaaslaste vahele suured mõrad. Kõrvalhüpete põhjusteks kiputakse sageli pidama rahulolematust oma partneri või senise seksuaaleluga. Sügavamad põhjused on aga enamasti alateadlikud.

Põhjused oma kaaslase petmiseks võivad olla mitmesugused ja kaalukad, kuid otsuse ühel või teisel viisil käituda teeb konkreetne inimene ise. Seetõttu tuleb truudusetul partneril võtta täielik vastutus oma käitumise ja valikute eest.

Kõrvalsuhte tekkimisel võivad heaolu vähenemine püsisuhtes ja rahuldamata vajadused olla justkui põhjendatud argumendiks. Ometi on petmise põhjus rohkem inimeses endas kui kaaslasega seotud tegurites. Truudust ei murta vaid siis, kui paarisuhe on muutunud igavaks või lausa vastumeelseks. Pigem seostatakse petmise põhjuseid isikliku sisemise kriisiga, millele inimene ei osanud leida teistsugust väljundit.

Kui mõlema poole eesmärk on omavaheline suhe uuesti toimima saada, tuleb esmalt kõrvalsuhe lõpetada ning probleemi ausalt käsitleda. Petetud partner peab saama rääkida oma tunnetest ning esitada küsimusi. Sealjuures truudusetu pool peab kuulama ja võtma oma käitumise eest vastutuse, mis tähendab ka siirast kahetsemist ja andekspalumist, mitte kaaslase süüdistamist ühes või teises asjas. Tuleb siiski aktsepteerida, et andekspalumise ja andestamise protsess on pikk.

Suur hulk kooselusid petmise tulemusel laguneb, sest üheskoos enam edasi minna ei osata või ei soovita. Ometi on truuduskriisist ülesaamine võimalik ja oskuslikult toimunut käsitledes suudetakse luua varasemast tugevam, küpsem ja parem paarisuhe.

Suhte lõpetamine

Mõnikord või juhtuda, et suhtega kaasneb rohkem valu ja kurbust kui rõõmu ning suhte jätkamine hoolimata pingutustest ei õnnestu. Teinekord võib olla tegemist olukorraga, kus üks soovib suhtesse panustada, probleeme lahendada, teine aga mitte. Paraku pole võimalik üksi paarisuhet edasi kanda. Kuigi sa võid siiralt uskuda oma võimesse partnerit muuta, saab muutuda vaid igaüks ise ja ainult siis, kui ta seda tahab. Sul võib mingil määral õnnestuda partnerit mõjutada, aga sa ei saa teda vägisi muuta suunas, kuhupoole ta ei taha või ei ole valmis muutuma.

Kui paarisuhe ei paku sulle enam rõõmu, turvatunnet ega heaolu ning korduvad pingutused suhet korda saada ei kanna vilja, on mõistlik suhe lõpetada.

Sa võid tunda, et jääd ilma millestki, mis on sulle olnud oluline. Lõpeb midagi, mis enne oli turvaline. Kaob ühendus kahe inimese vahel ning see toob paratamatult kaasa kurbust ja mitmeid teisi keerulisi emotsioone.

Iga suhe annab sulle midagi. Suhe õpetab paremini tundma iseennast, oma piire ja vajadusi. Hea oleks, kui saaksid koos ekspartneriga arutada, mis põhjusel suhe lõppes ning milline oli selles kummagi osa. Kui see pole võimalik, siis igal juhul saad sa vaadata iseendasse ning analüüsida, mida ma õppisin ning mida saan kaasa võtta tulevikku.

Lähisuhtevägivald

Väärkohtlemist on raske ära tunda, mistõttu ei pruugi sa ka endale teadvustada, et oled vägivaldses suhtes.

Sul on kokkupuude lähisuhtevägivallaga, kui sinu partner:

  • hirmutab sind;
  • püüab sind kontrollida;
  • ähvardab sulle haiget teha;
  • tarvitab sinu kallal mistahes vägivalda.

Sageli suudab väärkohtleja ohvrit veenda, et ohver on väärkohtlemise esilekutsumises ise süüdi. Ebaterve suhe, milles esineb väärkohtlemist, võib kesta pikka aega, enne kui ilmneb füüsiline vägivald.

Kahjuks on pigem tavapärane, et vägivaldses suhtes esinevad kombineeritult mitmed vägivalla liigid:

  • füüsiline vägivald;
  • psühholoogiline vägivald;
  • seksuaalne vägivald;
  • emotsionaalne vägivald;
  • majanduslik vägivald.

Kui sa oled langenud lähisuhtevägivalla ohvriks või sa vajad nõu oma lähedase aitamiseks, siis on sulle abiks riiklikud teenused, kus pakutakse tuge ja nõustamist. Kui oled kogenud seksuaalvägivalda, leiad professionaalset ööpäevaringset abi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest.

This site is registered on wpml.org as a development site. Switch to a production site key to remove this banner.