Mis on hiv?

Elu HIV-ga

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Testi ennast

Kaitse ennast

Seksuaalsus

Suhted

Paarisuhe ja selle kujunemine

Inimesed saavad armastusest ja lähisuhetest erinevalt aru. See, mis väljendab armastust ühe jaoks, ei pruugi olla armastuse näitajaks teise jaoks.

Elu esimesed armumised leiavad aset perioodil, mil inimese arusaam lähisuhetest on kujunenud mitte niivõrd isiklike kogemuste kui meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasiate toel. Väga suurt rolli mängib ka see, millist paarisuhet oled näinud oma vanematel olevat. Vähese elukogemuse tõttu ei ole lihtne märgata kaaslase omadusi, mis võivad saada komistuskiviks sinu suhte kestmisel. Seega oleks mõttekas, kui võtad aega nn käimisperioodiks enne tähtsa otsuse tegemist (näiteks pere loomine, lapse saamine, kooli pooleli jätmine). Kui üksteise tundmaõppimise aeg on piisavalt pikk, näete partneriga, kas suudate teineteisele ka tegelikult pakkuda seda, mida kumbki lähedussuhtest ootab.

Paljud meist peavad läbima mitu paarisuhet, enne kui saavutavad suhte, kus armastus, eluterve seksuaalsus, pühendumine ja täiskasvanulikkus saavad enda ja partneri jaoks üheaegselt võimalikuks. Paarisuhte loomine on seotud inimese alateadlike põhivajaduste ja emotsionaalsete valupunktidega, mida partnerid teineteise abil leevendada ja lahendada püüavad. Need probleemid, mille lahendamine sul lapsepõlve lähisuhetes kõige tuntavamalt pooleli jäi, avaldavad sinu partneri valikule olulist mõju. See tähendab lootust, et see osa sinust, mis jäi tähelepanu ja heakskiiduta lapsepõlves, leiaks armastust ja tunnustust paarisuhtes.

Paarisuhet alustades ei ole keegi selleks päriselt lõpuni valmis. Areng ja küpsemine saavadki toimuda paarisuhte kulgemise käigus.

Raskused suhtes võivad olla tegelikult areneva suhte märgiks. Nende lahendamine on suuresti seotud iseendast teadlikumaks saamisega ja valmisolekuga end kaaslasele avada.

Püsisuhte rõõmud

Püsisuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda mõistetakse, usaldatakse, aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja tema eest hoolitsetakse.

Armastuses on kesksel kohal kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Kirg peegeldub pidevas mõtlemises armastatust, seksuaalses ihas ja soovis tema füüsilise läheduse järele.

Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut kõikvõimaliku halva eest ning soov anda endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Just hoolitsus on pikaajalises armusuhtes väga oluline, mitte niivõrd kirg. Lähedussuhtes on kesksel kohal emotsioonide kogemine.

Püsisuhe pakub muretut seksi

Püsisuhet alustades oleks hea, kui testite partneriga mõlemad end HIV ja teiste STLIde suhtes. Ainult nii võid kindel olla, et te teadmatusest teineteist ei nakata. Kui te mõlemad olete terved, pakub püsisuhtes olemine sulle turvalist seksuaalsuhet. Sa ei pea muretsema seksuaalsel teel nakatumise pärast ja võid harrastada ka kaitsevahenditeta seksi. Seda muidugi juhul, kui te partneriga usaldate ja austate teineteist ning ei tee suhtest kõrvalhüppeid.

Juhusuhted

Juhuseks tähendab mitmeid seksuaalpartnereid, kus seksima ajendab kirg või mitmed muud motiivid. Juhusuhtes puuduvad püsisuhtele omased tunded: hoolitsemisvajadus, kiindumus ja kohusetunne.

Juhuslikud seksuaalsuhted võivad pakkuda sulle vaheldust, põnevust või vabaduse tunnet, kuid kindlasti ka suurt riski sinu tervisele. Mõnikord võib juhusuhete harrastamine tekitada ka hoopis tühjuse- ja üksildustunnet, kuna puudub emotsionaalne lähedus. Juhupartneriga seksides ei saa sa kindel olla, et tal ei ole mõnda seksuaalsel teel levivat infektsiooni ja võid nakatuda. Mitmete seksuaalpartnerite tõttu on suurem tõenäosus sattuda vahekorda HIVga elava inimesega.

Samuti toimub juhuslikke seksuaalvahekordi tihedamini olukorras, kus inimene on narkootiliste ainete mõju all või kuritarvitanud alkoholi. Uimastavate ainete mõju all inimese otsustusvõime väheneb ja tõenäosus, et ei kasutata kaitsevahendeid on suurem. Peale kaitsmata vahekorda peaks ennast alati testima nii HIV kui teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes.

Terved suhted

Terve ja rahuldustpakkuv suhe on selline, mis paneb sind hästi tundma nii iseenda kui oma partneri suhtes. Koos on teil lõbus ning te saate mõlemad jääda iseendaks. Terves suhtes olles ei varja te partneriga teineteise eest midagi olulist ning saate öelda täpselt seda, mida mõtlete, ilma et peaksite kartma naerualuseks jäämist. Terve suhte hoidmiseks võtke teineteist just sellisena, nagu olete. Hinnake teineteise eripära ja ärge üritage teist mingil moel „korda teha“. Hinnake teineteist kõrgelt, tundmata ennast partnerist ei paremana ega alaväärsemana. Terve suhte tunnuseks on tunne, et sa ei muretse selle pärast, et su partner võiks sulle füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha ning sa ise ei tunne kiusatust talle haiget teha. Te võtate koos vastu ühiseid otsuseid, toetate teineteist raskes olukorras ja jagate võrdselt kohustusi. Terve suhe on nauditav ja rahuldustpakkuv, kus tunned end oma partneri kõrval energilise ja elurõõmsana.

Terve suhte tunnused

  • avatud suhtlemisviis
  • vastastikune austus, ausus ja usaldus
  • iseendaks jäämise võimalus
  • turvatunne
  • võrdne vastutuse ja kohustuste jagamine
  • ühiselt koosveedetud aeg ja huvid
  • suhe pakub naudingut

Ebaterve suhe

Suhe, milles esineb ärakasutamine, austuse puudumine ja ebaausus, on ebaterve. Tavaliselt kontrollib sellises suhtes üks partneritest teist, külvates hirmu ja viha. Sellises suhtes esineb ähvardusi, naeruvääristatakse ja süüdistatakse partnerit või toimub see vastastikku. Ebatervet suhet iseloomustavad ka armukadedushood ja otsene vägivald partneri suhtes.

Ebaterve suhte tunnused:

  • vastastikuse austuse ja usalduse puudumine
  • tunne, et ei saa olla suhtes „mina ise“
  • üksindus- ja eraldatusetunne
  • ühiste huvide ja tegevuste puudumine
  • avameelsete vestluste puudumine
  • ebavõrdne vastutuse ja kohustuste jaotus
  • pidev rahulolematus
  • kehalise, vaimse või seksuaalse vägivalla esinemine

Suhtest võib sõltuvusse sattuda

Tugevad ja endassehaaravad emotsioonid on iseloomulikud eriti suhte algetappidele, aja möödudes tunnete intensiivsus väheneb.

Kui sa oled armunud, siis sinu meeleolu ja enesetunne kõiguvad, sest sa sõltud emotsionaalselt oma kaaslasest.

Lisaks õnnele ja imetlusele võid armastuses kogeda ka viha, kurbust, abitusetunnet ja armukadedust. Kui sõltuvus armastatust on emotsionaalselt liiga tugev, siis kaasneb ärevus, pidev kahtlustamine ja hirm kaaslase kaotuse ees, mis toovad suhtesse pingeid ning loovad ebaterve õhkkonna. Suhte nautimine muutub küsitavaks.

Kui sul on hirm üksi jäämise ees, võib otsus suhte lõpetamiseks tulla raskelt ja võid jääda halba suhet pikalt hoidma. Sageli on sellise juhul tegemist kaassõltuvusega. See on olukord, kus sõltlasega lähisuhtes olles lood endale eluga toimetulemiseks ebaterve käitumismustri, millega reageerid partneri alkoholismile, narkomaaniale, mängurlusele vms.

Konfliktid suhtes

Suhtes võib konflikt olla hirmutav ja kutsub esile kaitsemehhanismid – rünnaku (süüdistamine, ähvardamine, karistamine, kritiseerimine jne) või põgenemise (enesesse sulgumine, naermine, teema vahetamine jne). Kaitsemehhanismide vallandumine takistab sul partneriga teineteiseni jõudmist ja probleemi tegeliku põhjuse selgitamist.

Tegelikult võib konflikt olla arenguvõimalus, mis otsib väljapääsu. Kui jagad ehedalt ja ausalt oma probleeme ja palud kaaslaselt abi nendest ülesaamiseks, saavad konfliktidest väljakutsed teile mõlemale.

Üheskoos probleeme lahendades muutub teie suhe tugevamaks ja turvalisemaks. Sul jääb rohkem aega avaldada tänu ja armastust oma kaaslasele, kellega oled koos tulest ja veest läbi käinud. Nii areneb ka sinu ja sinu partneri isiksus tolerantsemaks ja usaldusväärsemaks.

Kui aga juhtub, et sinu partner ei ole valmis lahendama suhtes esilekerkivaid probleeme või süüdistab kõiges ainult sind, siis tuleb seda ohumärgiks pidada. Samuti ei kuulu tervesse lähisuhtesse ebavõrdsus, oma kaaslase kontrollimine, ahistamine, ärakasutamine, ebaausus ja austuse puudumine. Sellisel juhul on tegemist vägivaldse suhtega, mis kahjustab partnerit. Mitte ühelgi inimesel ei ole õigus teist alavääristada ega kohelda vägivaldselt.

Suhte lõpetamine

Mõnikord või juhtuda, et suhtega kaasneb rohkem valu ja kurbust kui rõõmu ning suhte jätkamine vaatamata pingutustele ei õnnestu. Teinekord võib olla tegemist olukorraga, kus üks soovib suhtesse panustada, probleeme lahendada, teine aga mitte. Paraku pole võimalik üksi paarisuhet edasi kanda. Kuigi sa võid siiralt uskuda oma võimesse partnerit muuta, saab muutuda vaid igaüks ise ja ainult siis, kui ta seda tahab. Sul võib mingil määral õnnestuda partnerit mõjutada, aga sa ei saa teda vägisi muuta suunas, kuhupoole ta ei taha või ei ole valmis muutuma.

Kui paarisuhe ei paku sulle enam rõõmu, turvatunnet ega heaolu ning korduvad pingutused suhet korda saada ei kanna vilja, on mõistlik suhe lõpetada.

Sa võid tunda, et jääd ilma millestki, mis on sulle oluline olnud. Lõpeb midagi, mis enne oli turvaline, kaob ühendus kahe inimese vahel ning see toob paratamatult kaasa kurbust ja mitmeid teisi keerulisi emotsioone.

Iga suhe annab sulle midagi juurde, selle kaudu õpid paremini tundma iseennast, oma piire ja vajadusi. Hea oleks, kui sul on võimalik koos ekspartneriga arutada, mis põhjusel suhe lõppes ning milline oli selles kummagi roll. Kui see pole võimalik, siis igal juhul saad sa vaadata iseendasse ning analüüsida − mida ma õppisin ning mida saan kaasa võtta tulevikku.

Lähisuhtevägivald

Väärkohtlemist on raske ära tunda, mistõttu ei pruugi sa ka endale teadvustada, et oled vägivaldses suhtes. Sul on kokkupuude lähisuhtevägivallaga, kui sinu partner:

  • hirmutab sind;
  • püüab sind kontrollida;
  • ähvardab sulle haiget teha;
  • tarvitab sinu kallal mistahes vägivalda.

Sageli suudab väärkohtleja ohvrit veenda, et ohver ise ongi väärkohtlemise esilekutsumises süüdi. Ebaterve suhe, milles esineb väärkohtlemist, võib kesta pikka aega enne füüsilise vägivalla ilmnemist.

Vägivallal on mitmeid vorme:

  • füüsiline vägivald;
  • psühholoogiline vägivald;
  • seksuaalne vägivald;
  • emotsionaalne vägivald;
  • majanduslik vägivald.

Kui sa oled langenud lähisuhtevägivalla ohvriks või sa vajad nõu oma lähedase aitamiseks, siis on sulle abiks erinevad riiklikud teenused, kus pakutakse tuge ja nõustamist. Kui oled kogenud seksuaalvägivalda, leiad professionaalset ööpäevaringset abi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest.